Mahetoit

Pange vaim valmis, toit läheb veel kallimaks

Rubriiki toetab

Kliimakatastroof jõuab teadlaste prognooside kohaselt meieni juba 30 aasta pärast aastal 2050 ning see tõstab oluliselt toidukaupade hinda. Järgnev lugu selgitab, miks ja mida me ise saaksime teha, et meie toit oleks jätkuvalt kättesaadav.

See pole ennustus, mille esitavad meile ÜRO kliimamuutuste raamkonverentsi täitesekretär Christiana Figueres ja Pariisi kliimaleppe poliitikastrateeg Tom Rivett-Carnac raamatus “Tulevik on meie teha. Jonnaka optimisti teejuht kliimakriisis.”

See on teadlaste uurimuste põhjal tehtud prognoos. Aastaks 2050 on üleüldise kliimasoojenemise tõttu temperatuur tõusnud kõikjal, tormid on tavalised, vihma on liiga vähe. Mõndades riikides tekitatakse kunstlikke vihmapilvi, mis sajavad maha happevihmadena. Saagi kaitsmiseks selle eest kasvatatakse üha enam vilju katte all.

Viinamarjad ainult rikastele

Paljudes riikides on veevarud saastunud, väetisereostus on üks tavalisemaid nähtuseid. Sagedate põudade ja tulekahjude kiuste üritavad põllumehed jätkuvalt kasvatada sojaube, oliive ja viinamarju – luksuskaupu rikastele, mitte meile.

Toitu pole piisavalt, see on ülikallis, ja mitmel pool vaevlevad inimesed alatoitumise käes. Selline stsenaarium ootab meid juhul kui me mitte midagi ei tee.

Kui meil on õnne ja me saame aru, et tuleb hakata liigutama, ka sellisel juhul ei lähe meie toidukorv odavaks. Ta läheb kallimaks.

Kui palju täpselt toidule kuluma hakkab?

Kui täna imestame selle üle, et mahetoit on kallis, siis tulevikus peaks meil ainult mahetoit olemagi. Intensiivselt kasvatatud toit kurnab väetiste ülekasutuse tõttu meie maad ja reostab pinnast ning põhjavett. Juba on Eestis leitud väetise jääke enamikust meie joogiveest. Isegi kõige sügavamast Sopa allikast.

Me arvame, et toit peab olema odav, aga tegelikult ei pea. Mahetoit on käsitöö ja kui me tahame, et me ei peaks reostatud maailmas elades enne õue minekut äpist kontrollima, kas õhk on piisavalt puhas maskita jalutamiseks, selleks tuleb loobuda intensiivpõllumajandusest ja liikuda jätkusuutlikumatele kasvatusmeetoditele.

Et kuidagi hakkama saada kerkivate toiduhindadega, seda enam tuleb toitu ise kasvatada. Iga kortermaja katus ja rõdu peaks olema roheoaas, kuhu elanikud saavad panna kasvama oma taimed. Rääkimata muidugi üldisest linnapildist, kus peaks olema puud, põõsad, rohelus ja kogukonnaaiad.

Niimoodi ise toitu kasvatades saame peagi aru, et toit peabki kallis olema. Sest see nõuab väärtuslikke resursse – vett, mulda, higi ja aega.

Suurpoode käivitab kasum, mitte kvaliteet

Tänapäeva üha suurenev trend on osta valmistoitu ja siis see kodus üles soojendada. Nii eemaldume aga toidust, me ei tea, millest seda tehakse, kui palju on meie toitu lisatud säilitusaineid, millistes tingimustes on algained üldse kasvatatud. Suurte toidukettide eesmärk on teenida kasumit, mistõttu nad meelitavad ostjaid üha odavamate ja odavamate hindadega. Odav toit tähendab aga väetiste ja mürkide toel kasvanud toitu.

Eelmisel kevadel tegime pestitsiididest ja Roundupi rohkest kasutusest rääkiva loo tarvis maale katselapi (1×1 meeter), mille pritsisime umbrohutõrjeks Roundupiga. Sinna ei ole ka 1,5 aastat hiljem mitte midagi kasvanud! See näitab, kui kaua mürgid mullas püsivad.

Uuringud on näidanud, et õuntes, mille puu tüve juurest tõrjuti lokkavat umbrohtu, leidub pestitsiidide jääke. Marjades, mille põõsaste aluseid taheti umbrohuvabalt hoida, leidus jääke.

Tasuta toit – kus?

Inimeste hulk maal on viimase 50 aasta jooksul kahekordistunud. Aastal 2020 oli meid 7,8 miljardit. Prognoositakse, et 30 aasta pärast elab meid siin 10 miljardit. Kõik need inimesed vajavad elamiseks loodusresursse.

Intensiivne põllumajandus ja aktiivne metsamajandamine aga vähendab meie looduslikku mitmekesisust. Meil, eestlastel, on kombeks metsast tasuta toitu korjata – marju ja seeni. Aga kui looduslikku mitmekesisust ei ole, siis pole ei marju ega seeni ja jäävad vaid üksikud hirmkallid viinamarjad.

Paar nädalat tagasi maalt moose koju tuues kukkus üks purk ploomimoosi trepil puruks. Oi, kui kahju sellest oli! Kui poes kukub moos riiulilt maha, siis justkui ei tunnegi midagi ja mõtled, mis siis ikka. Aga kui kõigepealt oled ise näinud, kuidas ploomid kasvavad, siis neid noppinud, kividest puhastanud, moosiks keetnud ja purkidesse pannud, saad aru, kui palju energiat ja aega kulub selle peale, et sünniks toit.

Ei pea sööstma nüüd esimese asjana kõige kallimasse ökopoodi, sest alustada saab järk-järgult. Siin on punktide kaupa loetelu, kuidas liikuda maitsvama ja puhtama toidu poole:

  1. Kasvata aknalaual. Aasta läbi kasvab meil aknalaual basiilik, piparmünt, tšilli.
  2. Kasvata rõdukastis, majaesises taimekastis või katusel. Ise mullaga mässates, seemneid külvates ja kastes tekib toidule hind – hakkad toitu palju rohkem väärtustama, sest näed kui palju aega ja vaeva see võtab.
  3. Kasvata koos lastega sidruni või granaatõuna taime. Seemne saad maheda sidruni või granaatõuna seest. Vilja ei hakka see puu kunagi tõenäoliselt kasvatama, aga õpetab järeltulevale põlvele, kui palju hoolt taim vajab, et elada.
  4. Korja ise. Veel peaks metsas olema lehterkukeseeni ja rabas jõhvikaid. Homme on ilus ilm, suurepärane võimalus üks meditatiivne korje läbi viia.
  5. Eelista mahedat. Otsi üles tuttav talunik, nii saad otse ja odavamalt köögivilju. Ka mahemune saab otse talust.
  6. Toitu hooajaliselt. Just praegu on turul veel Eesti õunu – saad neist ise moosi keeta. Või mahekõrvitsaid, mida riivitult sügavkülmas säilitada või neist marineeritud kõrvitsat sisse teha.
  7. Eelista taimi. Taimekasvatus võtab viis korda vähem energiat kui loomakasvatus.
  8. Ostke maheleiba või mahejahu. Eestlased on võileiva rahvas, kuid enamik meie poodides müüdavast leivast on intensiivmeetodil mitmete väetiste ja mürkide abil kasvatatud. Seepärast leia leivategija, kes kasutab mahejahu. Eriti hea, kui teed leiva ise.
  9. Liitu sotsiaalmeedia gruppidega, kes aitavad sind maheelu real hoida. Näiteks haputaigna valmistamise grupp. Või fermenteerimise grupp. Või toalillede grupp.
  10. Võtke ette oma kodu ümbruses vikerkaare jalutuskäik. Vaadake, kui paljusid vikerkaare värve märkate oma kodus kasvavatel taimedel, oma kodukvartalis, oma kodumetsas. See on meditatiivne tegevus, mis aitab mõista looduse külluse vajadust.

Allikad:

“Tervikliku eluviisi alused. Gaia hariduse käsiraamat.” Kangur, Trapido, Kaasik, Tuisk, Eensalu, Lepa, Järviste, Puusepp, Räni.

“Tulevik on meie teha. Jonnaka optimisti teejuht kliimakriisis.” Figueres, Rivett-Carnac

https://jalajalg.positium.ee/

www.latschlatsch.de

Märksõnad: ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.