Mahetoit

Mahetoidu mõru pill: kas ma olen hull, et porgandi eest seitse korda rohkem maksan?

Rubriiki toetab

Millega õigustab rohelise ökomärgisega toit oma kohati absurdset hinda?

Kui suur see hinnavahe ikka on?

Sõltuvalt kaupadest see kõigub, aga juur- ja puuviljade puhul on see väga suur, enamasti kordades. Võtame illustratsiooniks paar lihtsat näidet. Esiteks, eksootiline sidrun. 

– Sidrun Eureka Selveris: 1,29. 
– Mahe sidrun Ökosahvris: 6,65. 

Selverist saab sidruni viis korda odavamalt. See muidugi ei tähenda automaatselt, et see sidrun oleks tingimata kehvem või sisaldaks keelatud aineid.

Võtame veel ühe näite – viinamarjad. Mahedalt 6,40; suures poes tavalised 1,79. Hinnavahe kolm ja pool korda. 

Statistikaameti andmetel kulutas eestlane 2020. aastal puuviljade peale 128 eurot. Kujutage nüüd ette, et need kõik oleks olnud mahepuuviljad, mis oleks olnud keskmiselt kolm korda kallimad. Seega oleks aastane puuviljakulu olnud 384 eurot. Tervelt 256 eurot rohkem on juba päris suur vahe. 

Kui oled otsustanud süüa mahepuuvilju, siis ilmselt eelistad ka mahedat aedvilja. Seda ostis eestlane eelmisel aastal keskmiselt 120 euro eest. 

Millised on köögiviljade hinnavahed?

– Porgand Selveris, pestud: 49 senti.
– Mahe porgand Rimis: 3,39.

Porgandi hinnavahe on ligi seitsmekordne.

– Kartul Selveris: 49 senti
– Mahekartul Selveris: 1,65.

Kolmekordne hinnavahe kartuli puhul. Ütleme, et köögiviljade puhul on vahe kõige odavama valiku ning maheda alternatiivi vahel keskmiselt kolmekordne. Sel juhul kulutaksid aastas 120 euro asemel 360 eurot, 240 eurot rohkem. 

Ainuüksi puu- ja köögiviljade peale kulutab üks inimene mahedalt süües aastas 500 eurot rohkem. Aga maheda kasuks saab otsustada pea kogu toidulaua ulatuses, alates kaerahelvestest soola ja kohvini. 

Mahedalt süües kulutab inimene puu- ja köögiviljadele aastas 500 eurot rohkem.

Mahedalt toitumine on kallis, ja mitte vähe. 

Kust see kõrge hind siis tuleb?

“Käsitööst,” ütleb Kiltsimäe talus mahedalt köögivilju kasvatav Margus Lille. “Kui sa ei saa kemikaalidega umbrohtu tappa, siis pead seda tegema käsitsi.” Just see teeb köögi- ja puuviljade hinnavahed eriti suureks – siin on rohkem käsitööd kui näiteks loomakasvatuses. 

Margus Lille kasutab umbrohutõrjeks gaasipõletit, aga see aitab ainult päris alguses, muidu põlevad ka kapsad ära. / Kuvatõmmis Laseri 2020. aasta saatest.

Teine asi, mis Margus Lille sõnul hinda üles ajab, on saagikuse vahe. “Väga lihtne pole seda võrrelda. Tavatootmises on sul põld, kuhu iga aasta külvad. Aga mahetootmises on sul üks aasta põld ja teine aasta toidad seal mulda. Kümne aasta jooksul saad võib-olla kolmel aastal saaki, mis ei ole tavatootmisest väiksem, aga neid aastaid on ainult kolm,” selgitab Lille.

Millega seda hinda õigustada?

Mul tekkis kevadel tahtmine teada saada, kas maheporgandis on rohkem “kasulikke aineid” kui tavalises porgandis. Kellelt seda aga küsida? Pealiskaudne guugeldamine selgeid vastuseid ei andnud, aga toetas vaistlikku tunnetust, et küllap ikka mahedalt kasvatatud kraamis on rohkem toitaineid, mineraale, vitamiine. 

Üks mis kindel: Eestis keegi seda ei mõõda (ja ega see mõõtmine ei olegi nii lihtne). Küll aga sain teada, et Tervise Arengu Instituut peab huvitavat toidu koostise andmebaasi Nutridata. Paned kaks asja võrdlusse ja saad näiteks teada, et lehtkapsas on peaaegu 400 korda rohkem A vitamiini kui kaalikas. 

Nutridata andmebaasis on palju huvitavat infot toiduainete kohta igasugu eri kujul, olgu keedetud, õlis või kisselliga.

Mida siin aga ei ole, on andmed selle kohta, kuidas mõjutab ainete sisaldust see, kas taim on kasvanud mahedalt või intensiivselt majandatud põllul. Instituudist öeldi, et nad oleksid isegi sellisest infost huvitatud, kuid paraku pole see võimalik lihtsal põhjusel: raha. Igast toiduainest analüüsitakse 60 näitajat. Kui hakata paralleelselt uurima ka mahedaid analooge, tähendaks see peaaegu kahekordseid kulusid. 

Arutasime ka Laseris, kas peaks oma kulu ja kirjadega selle mõõtmise ette võtma. Aga selleks, et asjal mingi usaldusväärsus oleks, tuleks proove teha palju. Tuhandeid eurosid me sinna alla panna ei saa. Ja kas see üldse oleks mõttekas? Rahvusvahelised teadusuuringud ei tundu kinnitavat, et mahetoidust tasuks otsida märkimisväärselt suuremal määral kasulikke aineid.

Näiteks ajakirjas Environmental Health ilmunud artiklis nendivad autorid: “Süsteemsed ülevaated on üldiselt ühel meelel, et viljeluse liik mõjutab makrotoitainete (so. valgud, rasvad, süsivesikud), vitamiinide ja mineraalide sisaldust kas väga vähe või üldse mitte. … Metaanalüüsid näitavad, et mahekasvatus mõjutab C vitamiini sisaldust väga väikeses koguses.” 

Ehk lühidalt: vahet pole. 

Kui vahet pole, siis pole ju vahet, mida süüa?

Vahe siiski on. Mahetoidu peamine eelis tuleneb sellest, mida seal ei ole: pestitsiidid, st. sünteetilised taimekaitsevahendid. Neid kasutatakse “tavalises” intensiivses põllumajanduses väga suurel hulgal. Teine põhjus on sünteetilised mineraalväetised. Samuti kasutatakse tavalises loomakasvatuses suurel hulgal antibiootikume, mis tagajärjena põhjustavad inimestel antibiootikumide resisentsust. 

Taimekaitsevahenditest tuntumad on glüfosaadid, mida Roundupi nime all müüakse Eestis sadade tonnide kaupa. Roundup on nii mürgine, et hävitab ühe kuu jooksul kõik sellega kokku puutunud rohelised taimed lehtedest kuni juurteni.

Mürkide müüjad ütlevad, et Roundup, nagu ka teised pestitsiidid – lagunevad enne, kui saaki koristatakse, aga see kas ei ole nii või ei takista nende jõudmist organismi. Näiteks leiti ühes uuringus pestitsiidide jääke 60% poest ostetud saiadest. 

Tegelikult Roundup mitte ei lagune nelja päeva jooksul keemiliselt, vaid lahustub vees, aga jääb mulda ja võib seal olla kuus kuud või kauemgi. Kõige selle pärast otsustas Euroopa Liit selle keelata, aga see keeld jõustub viimaks alles aastal 2022. Põhjus keelamiseks on tõsine. Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus klassifitseeris juba 2015. aastal glüfosaadi “tõenäoliselt inimesele kantserogeenseks”.

Sellele lapile pritsisime Laserisse pestitsiididest lugu tehes Roundupi 2020. aasta suvel. Pilt on tehtud 2021. augustis. Kui glüfosaat laguneb mõne päevaga, siis kus on taimed aasta hiljem? / Foto: Siim Männik

Roundup on ohtlik lisaks ka loomadele. “On tõestatud, et see on mesilastele ohtlik. Kui te õitsvatele taimedele seda pritsite, ei sure taim kohe ära, aga võtab selle aktiivaine sisse ja muutub üleni mürgiseks, sisaldades nii glüfosaati kui selle lisaprodukte. Mesilased võivad selle läbi surra,” ütleb Maaülikooli taimekaitse vanemteadur Eve Veromann. 

Miks seda ammu ära ei keelatud?

Kuidas on võimalik, et meie lauale jõuab toit, mis sisaldab nii tapvaid aineid? Kas seda siis ei testita enne müüki jõudmist? Testitakse ikka, elame ju Euroopa Liidus. Kõige jaoks on normid ja neid järgitakse. Küllap järgivad ka põllumehed, sest neilgi on omad kohustused ja kontrollid. 

Ikkagi, kuidas siis on nii, et muudkui pritsitakse, aga mõõtmised jäävad normi piiresse? Vastus on lihtne: normid on piisavalt lõdvad. Jäägid on, aga nii väikesed, et see “ei loe”. Miks nad sellised on ja millised võiks olla, ei ole ma ekspert ütlema. 

Kindel on aga see, et pestitsiidide lubatud tasemed on määratud ühe aine põhiselt. Kasutuses on erinevad mürgid ja neid kasutatakse koos. Aga mõõdetakse eraldi. Teoreetiliselt võib juhtuda, et sinu saias on jääke viiest erinevast pestitsiidist, mis üksikuna võttes jäävad kõik alla lubatud normi. Kuidas see kokteil aga kokku mõjub, keegi ei tea ja kedagi ei huvita. 

Ülevaate sellest, kui palju euroliidus müüdavas toidus pestitsiidide jääke leitud on, saab vastavatest raportitest, näiteks sellest 2019. aasta kohta

Aga kuidas Eestis jääkidega on?

Eestis teeb Veterinaar- ja toiduamet regulaarselt pistelisi kontrolle. Näiteks võeti 2019. aastal 15 proovi õuntest.

Ainult neljast õunast pestitsiide ei leitud.

TKV toimeaine jääke ei tuvastatud neljast Eesti päritolu õuna partiist. Kolmest Eesti päritolu õunast tuvastati kahel korral kolm erinevat TKV toimeaine jääki ning ühel korral neli erinevat TKV toimeaine jääki. Kõige rohkem, üheksa erinevat jääki, tuvastati Ukraina päritolu õuntest.

Muide, kui alguses võrdlesin sidruni hindu, siis 2019. aastal leiti kõigist üheksast sidrunist võetud proovist vähemalt kahe pestitsiidi jälgi… 

Palun, kas ilma pestitsiidideta ei saa?

Saab, mahedalt. Juba need paar infokildu pestitsiidide kohta panevad poes mahedat kraami teise pilguga vaatama. Ökomärgisega mahetoit on ainus viis veenduda, et sa ei saa süsivesikute, vitamiinide ja kiudainetega kaasa ka väikest glüfosaadilisandit.

Tegelikult ju polegi rohkem põhjuseid vaja? Nii et vist ikka ei ole hull, kui porgandi eest mitu korda rohkem maksad. Kui tahad kokku hoida, siis otsi omale mahetalunik, kelle käest otse ostes poe juurdehindluse võrra odavamalt saad.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.